Lood

Anonüümsus Al-Anonis/Alateenis
Abi alkohoolikute perekondadele ja sõpradele.
Al-Anon on vastastikuse toetuse jagamise sõpruskond, mille töö põhineb Kaheteistkümnel Sammul ja Traditsioonil.
Kaksteist Sammu aitavad üksikisikul terveneda.
Kaksteist Traditsiooni aitavad säilitada rühma ühtsust.

Üheteistkümnes Traditsioon
„ Meie avalikud suhted põhinevad külgetõmbel, mitte propagandal; meil on alati vaja säilitada isiklikku anonüümsust ajakirjanduses, raadios, TV-s ja filmides. Eriti hoolikalt on vaja valvata kõigi AA liikmete anonüümsust. 

Anonüümsus:

  • kaitseb kõigi liikmete isikuandmeid avalikustamise eest.
  • kindlustab meile turvalise koha, kus oma kogemusi jagada ja areneda.
  • tagab võrdsuse uustulnukate ja vanade olijate vahel.
  • hoiab ära isehakanud ninameeste esilekerkimise.

Anonüümsus ei:

  • tee Al-Anonist salaseltsi, vaid sõpruskonna, mis põhineb usaldusel.
  • keela rühmaliikmetel avaldada oma isikuandmeid Al-Anoni sõnumi jagamisel.
  • keela rühmal oma koosolekuid välja kuulutada.
  • keela jagada Al-Anoni sõnumit terviselaatadel või foorumitel.

Anonüümsust on rikutud, kui…

…keegi esineb oma näo või nimega ajakirjanduses või televisioonis ja nimetab end avalikult rühmaliikmeks.

Anonüümsust ei ole rikutud, kui…

…sa avaldad oma täisnime sõpruskonna sees või siis kontakti loomisel ajakirjanduse, raadio, televisiooni ja professionaalsete abistajatega.

Raamatus „Lois meenutab” on öeldud anonüümsuse kohta:

See, kui anonüümsed me tahame olla, on igaühe isiklik asi. Ma usun, et enamik meist ei taha olla anonüümsed oma sõpruskonna sees.

Kui Al-Anoni rühmad ei anna avalikkusele teada oma olemasolust, olgu siis ajalehekuulutuste kaudu või mõnel muul moel, siis lõikame end ära neist, kes meie abi vajavad.”

******

Al-Anoni Pererühmade eesmärk ja soovitused

Al-Anoni Pererühmad, Al-Anon ja Alateen, on meeste, naiste ja laste sõpruskond, kelle elu on mõjutanud mõne pereliikme või sõbra sundjoomine.

Ükskõik, kas alkohoolik on saanud kaineks või mitte, võivad pere ja sõbrad nii iseenda kui alkohooliku aitamiseks palju ära teha.

Eesmärk

Igal Al-Anoni Pererühmal on ainult üks eesmärk: aidata alkohoolikute perekondi ja sõpru. Me teeme seda:

•  pakkudes lohutust, lootust ja sõprust sundjoojate perekondadele ja sõpradele.

•  luues võimalusi vaimseks arenguks, mida pakub Anonüümsete Alkohoolikute (AA) Kaheteistkümne Sammu programmi järgi elamine.

•  jagades kogemusi, kuidas tulla toime alkoholismihaigusega, ja õppides Al-Anoni programmi abil alkohoolikut mõistma ja julgustama.

Al-Anoni rühma liikmeks olemine ja korrapärane koosolekutel käimine on andnud meile uusi võimalusi oma probleeme lahendada. Oleme leidnud sõpru, kes meid mõistavad. Oleme saanud osaks konstruktiivsest programmist, mis aitab meil isiklikult täiustuda ja leida endale uus eluviis.

Al-Anonis püüame end parandada. Saame teada, et meie areng ja meelerahu sõltuvad sellest, kuidas me õpime mitte arvustama alkohoolikut, mitte teda hukka mõistma ja mitte alkohooliku puudusi teistega arutama.

Keelepeksu range vältimine hoiab rühma ühtsust ning kaitseb meie endi ja AA liikmete anonüümsust.

Meie programm on vaimne, kuid mitte usuline.

Soovitused uustulnukatele

Õpi leppima tõsiasjaga, et alkohoolik põeb haigust, mida ta ise ei saa kontrollida. Püüa vältida näägutamist, sarjamist ja vaidlemist. Sellest ei ole kasu, see teeb haiget – nii sinule kui alkohoolikule.

Võta osa Al-Anoni tööst; teiste aitamine aitab ka sind ennast.

Otsi üles oma puudused ja püüa neid parandada. Hiljem avastad sa, et võid hoida oma mõtteid lahus oma muredest, mis on tõelise edasimineku märk.

Mõtiskle iga päev Al-Anoni lihtsate hüüdlausete üle:

•  Esmased asjad kõigepealt

•  Ela ise ja lase teistel ka elada

•  Tasa ja targu

•  Lase minna ja las jumal juhib

Õpi alkoholismi paremini tundma, lugedes Al-Anoni kirjandust, mida meie koosolekutel saada on. Voldikuid jagatakse tasuta, raamatuid aga saab osta või raamatukogudest laenutada.

Väldi alkohooliku vigade üle kurtmist ning keelepeksu Al-Anoni ja AA liikmete üle. See takistab sinu isiklikku arengut.

Kui alkohoolik on AAs

Ole valmis koostööd tegema, kui alkohoolik püüab AAs kaineks saada ja jääda, kuid ära sega vahele ega anna nõu. Alkohoolikutel on rohkem lootust edu saavutada, kui neil lastakse vabalt ise oma probleeme lahendada.

Joomatungist ülesaamine nõuab samavõrd tugevat tungi AA tegevuses osaleda. Suhtu lahkelt sellesse, et alkohoolikul on tarvis veeta palju aega koosolekutel ja Kaheteistkümnenda Sammu tööd tehes (teisi aidates).

Kui alkohoolikul on AAs palju tegemist, siis võid sina ravida oma üksildust ja mahajäetustunnet aktiivse tegevusega Al-Anonis. Seal leiad sa teisigi, kes on kasutanud Al-Anoni programmi selleks, et kohaneda nende arvukate muutustega, mida kainus endaga kaasa toob.

Kannatust ja veel kord kannatust! Mõnikord on raskem taluda igapäevaseid pisikesi ärritusi kui maadelda suurte probleemidega.

Ära löö käega, kui asi edeneb aeglaselt! Mõnedel alkohoolikutel võtab tervenemine kauem aega kui teistel.

Ära oota silmapilkset isiklikku ümberkohanemist! Suhted, mis joomise tagajärjel sassi läksid, jätavad meile küllaga isiklikke probleeme, mida tuleb lahti harutada. Abi on kannatusest ja mõistmisest.

Ära kaota lootust! Ära lase kahtlustel endasse tungida, isegi mitte libastumiste ajal. AA sõpruskonna pikas ajaloos on olnud küllalt juhtumeid, kus täiesti lootusetu tegelane on ometi jalule tõusnud.

Sina võid asutada Al-Anoni rühma

Kui sinu kodukohas ei ole ühtegi Al-Anoni rühma, siis võid sina selle asutada. Rühma loomiseks piisab paarist-kolmest alkohooliku sõbrast või sugulasest, kes vajavad ja tahavad saada Al-Anoni abi, eeldusel, et neil pole rühmana mingeid teisi sidemeid. Al-Anoni Maailmateenistusamet annab materjali, mis aitab koosolekuid planeerida, ning registreerimislehe, mis tuleks kohe ära täita ja MTAsse tagasi saata. Niimoodi saab rühm osa neist arvukatest teenustest, mida MTA pakub.

Al-Anoni koosolekuid alustatakse tavaliselt vaikushetkega ja lõpetatakse palvega. Koosolekut veab üks rühmaliige, kes annab teistele järgemööda sõna, et nad räägiksid sellest, kuidas Al-Anon on neid aidanud.

Kõige rohkem kasu toob see, kui kõneldakse peamiselt oma vaimsest arengust ja armastava ellusuhtumise õppimisest, mitte niivõrd alkohooliku vigadest.

Enamik rühmi laseb ringi käia koti, mille sisse pannakse vabatahtlikud annetused kohalike kulude katteks. Neli korda aastas palutakse rühmaliikmetel toetada oma annetustega Al-Anoni Maailmateenistust.

*****

Informatsioon uustulnukale

Al-Anoni ja Alateeni liikmed teavad, mis tunne on esimest korda koosolekule tulla. Kuna sul on võib-olla küsimusi, siis tahaksime pakkuda sulle mõningaid vastuseid selle kohta, mida meilt on sageli rühmade ja koosolekutel toimuva asjus küsitud.

Kes on rühmaliikmed ja miks nad siin on?

Liikmete hulgas on igasuguseid inimesi kõikvõimalikelt elualadelt – alkohoolikute naisi, mehi, armukesi, õdesid, vendi, lapsi ja vanemaid. Ükskõik, milline ei ka oleks meie seos alkoholi liigtarvitajaga, on meil kõigil midagi ühist: me tunneme, et teise inimese joomine on meie elu sügavalt mõjutanud. Me saame kokku, et jagada oma kogemusi, jõudu ja lootust.

Kuidas see mind aitab?

Tõenäoliselt juhtud sa kuulma mõnd lugu, mis on sinu omaga väga sarnane. Ja kui sa ka ei leia kedagi, kelle olukord oleks täpselt samasugune kui sinul, võid sa ometi ära tunda neid tundeid, mis teistel inimestel on tekkinud alkolismi mõju all elades. Me kõik oleme inimesed, kes püüdlevad paremuse poole, igaüks omal moel. Ei ole olemas ühte moodust, mis sobiks kõigile, ent ometi leiab siit abi igaüks, kellel on probleem teise inimese joomisega.

Kas ma pean midagi ütlema?

Kui sa tahad rääkida, siis räägi. Kui sa parema meelega istud ja kuulad, siis sobib ka see. Me püüame üksteist avatult kuulata. Samuti ütleme: „Võta, mis sulle meeldib, ja jäta ülejäänu sinnapaika.”

Kas keegi ütleb, et ma olen siin käinud?

Anonüümsus on meie programmi vaimne alus. See kindlustab rühmaliikmetele turvalise koha, kus oma kogemusi jagada. Me kasutame rühmas ainult eesnimesid. Me ei räägi teistest inimestest, keda oleme koosolekutel näinud, ega sellest, mida oleme kuulnud. Kaitseme kõigi Al-Anoni/Alateeni ja AA liikmete anonüümsust.

Kas see on usuline ühendus?

Al-Anon/Alateen on vaimne vennaskond, mitte usuline ühendus. Siia on teretulnud kõigi religioonide liikmed ja ka need, kes kuhugi ei kuulu, ning me väldime meelega igasugust arutelu religioossetel teemadel. Al-Anoni programm põhineb vaimsel põhimõttel, et me võime toetuda „endast kõrgemale Võimule”, kes aitab meil oma probleeme lahendada ja meelerahu saavutada. Meil on vabadus määratleda seda võimu nii, nagu me ise soovime.

Kas Al-Anonis/Alateenis on professionaalseid nõustajaid või terapeute?

Al-Anon pakub mitteprofessionaalset tervenemisprogrammi, mis põhineb rühmaliikmete vastastikusel toetusel.

Kas Al-Anon/Alateen võib soovitada mõnd raviasutust?

Kuna me oleme mitteprofessionaalne ühendus, siis me ei anna ka soovitusi rühmaväliste abiallikate kohta. Oma isiklikke kogemusi jagades mõistavad rühmaliikmed, kuidas oma olukorraga toime tulla.

Kes rühma toimimise eest vastutab?

Meie kõik. Me valime rühma töötegijaid teenima lühikeseks ajavahemikuks, näiteks kolmeks kuuks või aastaks. Al-Anonis teenides, mis on meie tervenemisprogrammi osa, pakuvad liikmed end vabatahtlikult koosolekuid juhatama, ruumi korrastama, kirjandust välja panema ning teisi rühma vajadusi täitma. Raviasutustes ja algajate rühmades juhatavad koosolekuid kogenud liikmed.

Kas teisi samasuguseid rühmi on veel olemas?

Meie rühm on üks tuhandetest Al-Anoni ja Alateeni rühmadest enam kui 110 riigis üle kogu maailma. Meid ühendab Maailmateenistusamet (MTA) Virginia Beachil USAs, mis vahendab ideid ja teenimisvõimalusi. Rühmade esindajad kohtuvad ja valivad saadikuid iga-aastasele Maailmateenistuskonverentsile.

Kui palju see maksab?

Al-Anoni ega Alateeni rühmades ei ole liikmemakse ega tasusid. Enamik rühmi laseb koosolekul koti ringi käia ja me paneme sinna oma vabatahtlikke annetusi, nii palju kui keegi saab. Kasutame seda raha rühmaruumi üüri maksmiseks, rühmale Al-Anoni Konverentsil Kinnitatud Kirjanduse hankimiseks, tee ja kohvi ostmiseks ning kohalike ja ülemaailmsete teenistuskeskuste toetamiseks.

Mida ma nüüd teen?

Meie, Al-Anoni ja Alateeni liikmed, oleme kasu saanud sellest, et me:

  • hangime endale koosolekute ajad.
  • käime koosolekutel.
  • räägime üksteisega enne ja pärast koosolekuid.
  • vahetame telefoninumbreid.
  • palume mõne aja pärast mõnel vanemal liikmel oma toemeheks hakata – see on eriline sõber, kellega sa võid oma jagada isiklikke tundeid.
  • loeme Al-Anoni ja Alateeni raamatuid, voldikuid, meie ajakirja The Forum ning Al-Anoni ja Alateeni uudiskirju.

Kui sul on veel küsimusi, siis küsi julgesti! Me pakume sulle sõprust ja mõistmist. Tule ikka tagasi!

Meelerahu palve

Jumal, anna mulle meelekindlust
leppida asjadega, mida ma ei saa muuta,
julgust muuta asju, mida ma saan muuta,
ja tarkust nende vahel vahet teha.

Kui me mõtiskleme Meelerahu palve iga osa üle, siis võib see aidata meil asju selgemini näha.

********

Kas ta joob liiga palju?

Mida mehed räägivad oma naiste kohta

Minu naine käib igal õhtul baaris. Aga ta tõuseb ka igal hommikul üles, et lapsi kooli saata. Kas ta joob liiga palju?”

Ann ei juhi autot. Ta joob ainult õhtuti veini. Ta jääb lihtsalt väga vaikseks – aga seda juhtub igal õhtul. Kas ta joob liiga palju?”

Janne ei joo kuigi sageli. Aga iga kord, kui me peole läheme, joob ta rohkem kui tarvis. Tegelikult ta ei saa vist pidama. Mõnikord ma pean ta süles auto juurde tassima. Ma tean, et ta joob vahel liiga palju, aga see vist ei tähenda veel, et ta on alkohoolik, või kuidas?”

Kas tema joomine häirib sind?

Igaüks neist meestest tahab saada vastust küsimusele: „Kas ta joob liiga palju?” Ehk teiste sõnadega: „Kas mu naine või elukaaslane on alkohoolik?” Muidugi võib sedasama küsida ka teiste pereliikmete või sõprade kohta. Kui keegi ainult vastata oskaks!

Al-Anon on alkohoolikute sugulaste ja sõprade kaaslaskond, aga üks asi, mida Al-Anoni liikmed sulle öelda ei saa, on see, kas sinu naine (või keegi teine sinu lähedastest) on alkohoolik või mitte. Aga me võime esitada sulle teise küsimuse: kas tema joomine häirib sind?

Kui sa vastad sellele küsimusele „jah” – või isegi „mõnikord” – siis võib Al-Anon sind aidata.

Sa oled ilmselt märganud, et naise joomine on hakanud su elu mõjutama, ning see võib olla väga raske. Viha, raev, frustratsioon, segadus ja valu – kõik need tunded ja muudki veel on väga tavalised. Me leiame, et meil on raske tööle keskenduda; me oleme hakanud vältima oma sõpru ja jätnud unarusse oma hobid. Tagatipuks käituvad ka lapsed halvemini ja on rohkem ärevil. Me ei tea, mida ette võtta. Võib-olla tunneme koguni muret oma laste turvalisuse pärast.

Al-Anon võib aidata

Al-Anon on tervenemisprogramm, mis põhineb Anonüümsete Alkohoolikute Kaheteistkümnel Sammul. See on nende meeste ja naiste jaoks, kes tunnevad kedagi, kes joob liiga palju. Me jagame oma kogemusi ja seda, mida me oleme õppinud, et iseennast ja üksteist aidata.

Me usume, et alkoholism on haigus, millele saab piiri panna, kui alkohoolik jätab joomise maha. Alkoholism võib tabada nii mehi kui naisi, sõltumata vanusest, rahvusest, sotsiaalsest taustast ja majanduslikust seisust.

Kui me õpime seda haigust tundma, järgime Kahteteist Sammu, Kahteteist Traditsiooni ja hüüdlauseid, loeme Al-Anoni kirjandust, käime koosolekutel ja räägime rühmakaaslastega, siis saame teada, et ka meile on see haigus külge hakanud – ka meie oleme haiged. Saame teada, mismoodi me võime oma suhtumist ja käitumist muuta ning hakata tervenema, sõltumata sellest, kas alkohoolik joob edasi või mitte.

Sa küsid ehk: „Mis see peab tähendama, et ka mina olen haige?” Lõppude lõpuks oled sina ju ainuke inimene, kes üldse peret koos hoiab, laste eest hoolitseb, tööl käib (võib-olla mitmel kohal) ja üha rohkem majapidamistöid enda kanda võtab.

See võib ka tõsi olla; tegelikult on alkoholismi puhul häda just selles, et mittealkohoolik võtab sageli üha rohkem alkohooliku kohustusi enda kanda, püüdes samal ajal täita ka enda omi. Aga kui me tahame ausad olla, siis peame ehk omaks tunnistama ka mõningaid teisi käitumisviise, nagu näiteks:

  • sundmõtted sellest, kui palju naine on joonud, millal, kus ja kellega ta joob, ning püüd tema joomist kontrolli all hoida. Võib-olla peidame pudeleid või tühjendame neid kraanikaussi.
  • naise halvustamine ja kritiseerimine laste ja teiste inimeste ees; tema joomisest igasuguste lugude rääkimine.
  • oma vihale ja raevule voli andmine ning selle väljavalamine süütute kõrvalseisjate, näiteks laste peale, samuti ka alkohooliku peale.
  • naise eest valetamine, kui ta on liiga purjus, et tööle minna või seltskondlikke kohustusi täita.
  • iseenda frustratsiooni ja võimaliku depressiooni süvendamine ebaterve käitumisega, näiteks joomise, narkootikumide tarvitamise või abieluväliste suhetega.

Kui me leiame, et teeme ise asju, mida peame tõtt öelda ebanormaalseks, siis vajame sama palju abi kui alkohoolik. Sageli öeldakse, et peres on vaja vähemalt üht tervet vanemat; meie võime olla see ainus, kes on valmis abi otsima.

Toimetulek süütundega

Raske on tunnistada, et peres on probleeme. Al-Anoni esimene päevatekstide raamat, „Üks päev korraga Al-Anonis,” ütleb järgmist: „Mees, kelle naine on alkohoolik, ei julge sageli Al-Anonist abi otsida, sest see oleks nagu iseenda lööduks tunnistamine.” (Lk. 332)

Süü ja häbi, mida me tunneme, võib olla tohutu suur. Näib tõesti, et meestel on eriti raske sellistest asjadest rääkida. Paljud meist on tundnud häbi ja piinlikkust selle üle, mis meie alkohoolses kodus toimub. Mõned meist on vihahoos oma naist löönud – või on nemad purjuspäi meid rünnanud. Võib-olla oleme avastanud, et naisel on armuke. Meie lapsed võivad tunda rohkem sümpaatiat oma joova ema suhtes kui meie suhtes, kes me kõigega hästi toime tuleme, ning pöörduda meie vastu.

Veel hullem, joodik võib üritada meid oma hädades süüdistada: „Ma joon ainult sellepärast, et sina minuga niimoodi käitud,” või „Sa ei armasta mind piisavalt,” või „Kõigil meie sõpradel on paremad asjad kui meil.” Mõne aja pärast on meil juba raske tõel ja valel vahet teha. Kui neis süüdistustes on ka terake tõtt, siis muutub süükoorem juba talumatult raskeks.

Mõnikord tundub, et abielu lahutamine on parim lahendus. Al-Anonis me ei toeta ega keela lahutust, kuigi soovitame, et väga radikaalseid samme ei tuleks ette võtta enne, kui programmis on juba mõnda aega oldud. Seda sellepärast, et me taipame programmis arenedes, et kuhu me ka ei läheks, iseennast võtame ikka kaasa. See, mis paistab algul kerge lahendus, ei pruugi seda tegelikult olla. Meil on vaja terveneda, ja kui me seda teeme, siis leiame mõnikord, et ka teistel on tekkinud tahtmine terveks saada.

See ei tähenda veel, et iga suhet saab päästa. Kuid programmiga töötamine annab udule võimaluse hajuda, nii et me näeme oma olukorda selgema pilguga.

Uus arusaamine

Al-Anonis saame teada, et me ei ole üksi, et paljud teised, nii mehed kui naised, on samast seisust läbi käinud. Meid, mehi, on siin vähem, aga me ei ole mingil juhul Al-Anonis haruldus. (Sa võid leida, et sul on abi voldikust „Al-Anon ON meeste jaoks”.)

Me saame teada mõningaid tähtsaid asju alkoholismi kohta: et see on haigus, et meie ei põhjustanud seda, meie ei saa seda ravida ja meie ei saa alkohoolikut ega tema käitumist kontrollida; et see on ravimatu sundmõte, kuid tervenemine on ometi võimalik. Me saame teada, et ka meie ise võime terveneda, andes oma elu Kõrgema Jõu hoole alla, keda me võime, aga ei pruugi nimetada Jumalaks.

Seda „hoole alla andmist” on raske mõista. Paljude kõrvus kõlab see samamoodi nagu käegalöömine. Meie raamat „Julgust muutuda” ütleb selle kohta hästi: „Võttis kaua aega, aga ma taipasin lõpuks, et allaandmine ei tähenda allaheitlikkust – see tähendab, et ma ei taha enam reaalsuse vastu võidelda, ma ei ürita enam Jumala osa täita, vaid täidan iseenda osa.” (Lk. 238)

Kui me käime korrapäraselt Al-Anoni koosolekutel (ka lahtistest AA koosolekutest on abi), loeme Al-Anoni kirjandust, palume kedagi endale toemeheks ning vestleme ka teistega, siis hakkame end vähehaaval paremini tundma. Kaksteist Sammu ja Kaksteist Traditsiooni annavad meile juhtnööre tervenemisprogrammiks, mis pakub meile uut elu, vabanemist hirmust ja vihast. Peagi tekib meil tahtmine seda teistega jagada ja me leiame, et teiste aitamisest on meile endale rohkem kasu kui neile, keda me püüame aidata.

Al-Anoni vaimsed põhimõtted, nagu omaksvõtmine ja eraldumine, on meile samuti abiks. Me püüame alkohoolikut ja kõiki teisi omaks võtta just sellistena, nagu nad on. Püüame eralduda teise inimese haigusest, et elada oma elu ja keskenduda iseendale. Kui me hakkame tegelema palvetamise ja meditatsiooniga, tunneme ühendust endast suurema Jõuga.

Mitte kõik meist ei usu Jumalat, ja Al-Anon ei ole usuline programm. Ent me usume, et Kõrgemale Võimule toetumine aitab meil terveneda joomise mõjudest, mis on meie elu enda kütkes hoidnud.

Meil läheb tõepoolest paremaks

Meie suhted võivad paraneda või mitte; alkohoolik võib terveneda või mitte. Me ei saa tulevikku ette ennustada. Ja me teame, et isegi, kui alkohoolik saab kaineks, ei muutu elu sellest veel kergeks ja muretuks. Ent me teame ka, et Al-Anon pakub meile paremat eluviisi, kui me oleme valmis oma osa täitma. Paljud meist on leidnud, et meie kõige hullemad päevad programmis on palju etemad kui meie parimad päevad enne Al-Anoni tulekut. See töötab, kui me selle kallal töötame!

Me soovitame sul Al-Anoni proovida: käi mõnedel koosolekutel ja loe kirjandust. Me loodame, et sinagi leiad selle, mida paljud meist leidnud on – elu täis rõõmu, rahu ja selget meelt.

Kuidas sa saad ennast aidata

Kui sa tunned, et sinu elu on mõjutanud armastatud inimese liigjoomine, siis oled teretulnud Al-Anoni koosolekutele. Informatsiooni ja kirjanduse kataloogi saamiseks kirjuta Al-Anoni ja Alateeni Maailmateenistusametile.

 ******

Millest Al-Anoni koosolekutel räägitakse?

Meie jaoks oli Al-Anon viimane väljapääs: meil oli valus, me olime meeleheitel, me olime lootuse kaotanud. Tulime oma esimesele koosolekule – ja järgmistelegi – otsima leevendust sellele kohutavale valule, mida me olime harjunud tundma. Me teadsime, et meie kannatustel on seos kellegi teise joomisega, ja teadsime ka, et me ei saa seetõttu normaalset elu elada.

Olles Al-Anoni Pererühmades ja ka Alateenis uustulnukad, küsisid paljud meist endalt, millest siin õieti räägitakse. Võib-olla üllatasid meid mõningad asjad, millest koosolekul räägiti – või ei räägitud. Mõned meist olid tulnud programmi usuga, et niipea kui alkohoolik kaineks saab, kaob võluväel ka meie valu. Me arvasime, et Al-Anoni/Alateeni liikmed õpetavad meile, kuidas alkohoolikut kaineks teha.

Paljud müüdid said koosolekutel maha maetud. Me kuulsime, et me ei saa panna teist inimest joomist lõpetama, et kainus ei tähenda veel „õnnelikku lõppu” ja et igaüks meist vastutab ise oma valuga toimetulemise eest. Samuti kuulsime sellest, et meil tuleb loota endast kõrgemale Jõule.

Me käime endiselt Al-Anonis, kuna see aitab. Aitab sellepärast, et see on positiivne programm, mis põhineb oma liikmete ühistel kogemustel – nende inimeste kogemustel, kelle elu on mõjutanud kellegi teise joomine.

Al-Anon aitab sellepärast, et see õpetab meid keskenduma iseendale ja omaenese tervenemisele. Ja eelkõige aitab Al-Anon sellepärast, et see on lihtne programm.

Al-Anoni lihtsus peegeldub programmi tööriistades – Kaheteistkümnes Sammus, Kaheteistkümnes Traditsioonis ja Kaheteistkümnes Teenimise Kontseptsioonis, Meelerahu palves, hüüdlausetes, toemehesuhetes, Konverentsil Kinnitatud Kirjanduses, ajakirjas The Forum ning iseäranis Al-Anoni/Alateeni liikmete südamest südamesse kõnelemises. Need lihtsad tööriistad aitavad meil kogu sellest negatiivsusest ja segadusest läbi murda ning tuletavad meile meelde, et kõigi isiklike eripärade taga peitub vaimne tuum, mis hoiab meid koos ja aitab meil meelerahu leida. See on see, mis meid terveks teeb ja paneb ikka tagasi tulema.

Tänulike Al-Anoni ja Alateeni liikmetena võime näidata oma armastust ja tänulikkust programmi vastu, tehes rühma harmoonilisemaks, püüdes olla positiivsed ja hoides asjad lihtsatena. Al-Anoni programm oli meie jaoks olemas; selle Traditsioonide ja põhimõtete austamine aitab tagada, et programm oleks edaspidi olemas kõigi nende jaoks, kes seda vajavad.

Millest Al-Anoni/Alateeni liikmed koosolekutel räägivad?

Me jagame koosolekutel üksteisega oma kogemusi, jõudu ja lootust, keskendudes sealjuures iseendale ja Al-Anoni tervenemise tööriistadele. Isiklik tervenemine läbi vaimse arengu ja rühma ühise heaolu on kõige tähtsam. Keskendudes sellele, mida me oma olukorras tunneme ja ja kuidas me sellesse suhtume – mitte niivõrd oma olukorra üksikasjadele –, aitame kaasa rühma ühtsusele ja iseenda tervenemisele. Räägime sellest, kuidas alkoholismihaigus on mõjutanud meie mõtlemist ja käitumist. Räägime sellest, millist osa me oleme ise oma probleemides mänginud ning mismoodi me oleme oma suhtumist ja tegevust muutnud, rakendades Al-Anoni programm oma isiklikus elus. Me võime leida, et kui meie rühma arutelu põhineb mõnel Sammul, Traditsioonil, Kontseptsioonil, hüüdlausel või mõnel muul programmi tööriistal, siis aitab see meil programmi paremini mõista, edendab meie arengut ja pakub meelerahu.

Mis on Kaksteist Sammu ja Traditsiooni? Kas need on religioossed?

Kaksteist Sammu on Al-Anoni programmi süda; Kaksteist Traditsiooni on selle selgroog. Kuigi need ei põhine ühelgi kindlal usulisel õpetusel, loovad nad üheskoos vaimse aluspõhja nii Al-Anoni/Alateeni liikmetele kui rühmadele. Kaksteist Sammu ja Kaksteist Traditsiooni hõlmavad endas põhimõtteid, mis viivad tervenemise ja isikliku arenguni ning aitavad meil avastada endas seda inimest, kes me tahaksime olla, ning selleks saada. Rakendades neid põhimõtteid oma igapäevases elus, võime parandada oma enesehinnangut ning suhtumist oma olukorda. Sammud teenivad üksikuid rühmaliikmeid, Traditsioonid teenivad rühma tervikuna. Need aitavad säilitada rühmas kooskõla ning hoida Al-Anoni programmi positiivse ja ehedana.

Mis mõte on hüüdlausetel ja Meelerahu palvel?

Hüüdlaused ja Meelerahu palve kinnitavad meie usku Kõrgemasse Jõusse, mis aitab meil vaimselt areneda. Hüüdlausete ja Meelerahu palve tõlgendamine Al-Anoni programmi vaimus aitab meil toime tulla oma igapäevaste isiklike probleemidega. Sageli leiame, et neist saab eriti häid koosolekuteemasid.

Miks on vaja toemehesuhet ja nelja silma all kõnelemist?

Kuna koosolekud on suunatud rühma vajadustele ja nende aeg on piiratud, ei jõua igaüks meist võib-olla oma konkreetseid probleeme rühmas arutlusele panna. Toemehesuhe ja neljasilmajutud annavad meile võimaluse oma koormat kergendada, ja seda isiklikul ja tõhusal moel. Need täiendavad koosolekuid ning aitavad meil sõlmida uusi ja terveid suhteid sõpruskonna liikmetega. Me ei küsi ega anna Al-Anoni ja Alateeni koosolekutel nõu pereprobleemide, raha, lahkukolimise, lahutuse, seksi, õigusküsimuste, meditsiinilise, psühhiaatrilise või usulise abi kohta. Keskendume pigem sellele, mis on meid meie olukorras aidanud. Me võime kuulata teisi, me võime pakkuda oma sõprust ja me võime lasta teistel õppida iseennast aitama.

Mis on „telefoni teel jagamine”?

Koosolekute vahel rühmakaaslastele helistamine aitab meil meeles pidada, mismoodi programmi oma elus rakendada. Mõlemad rühmaliikmed, kes telefoni teel suhtlevad, saavad kasu mõõduka pikkusega peenetundelistest, usalduslikest vestlustest, mis kinnistavad positiivset ellusuhtumist. Niimoodi tunneme, et me ei ole oma probleemidega üksi. Telefon annab meile võimaluse jagada armastavat tuge ning toemehe käest hõlpsasti abi saada.

Miks räägitakse koosolekutel nii sageli anonüümsusest?

Me kaitseme kõigi Al-Anoni/Alateeni ja AA liikmete anonüümsust. See tähendab, et me ei paljasta kellelegi, mida me koosolekutel kuuleme või keda me siin näeme – ei oma sugulastele, sõpradele ega teistele Al-Anoni/Alateeni liikmetele. Meie vaba eneseväljendus, mis on tervenemise jaoks väga tähtis, põhineb meie kindlustundel ja teadmisel, et kõike, mida me koosolekutel räägime, hoitakse kindlalt salajas. Kuigi igal liikmel on õigus otsustada, kui anonüümne ta tahab sõpruskonna siseselt olla, tuletab koosolekutel ainult eesnimede kasutamine meile meelde, et me oleme Al-Anonis kõik võrdsed. See hoiab meid alandlikuna ja aitab meil vaimselt areneda.

Suurem osa minu valust tuleb sellest, et ma elan koos aktiivse joomisega. Mismoodi ma saan endale keskenduda, kui minu põhiprobleemiks on alkohoolik?

Kui me alles Al-Anoni Pererühma tuleme, täis valu, frustratsiooni ja viha, siis näeme võib-olla alkohoolikut oma valu peamise allikana. Meie esimene mõte on rääkida just nimelt temast. Samuti pole me võib-olla üldse harjunud iseendale otsa vaatama, nii et me kõneleme kõigest muust peale iseenese. Al-Anonis õpime mõistma, et suur osa meie halvast enesetundest tuleb meie oma ellusuhtumisest. Me püüame oma suhtumist muuta ja aru saada, milline on meie vastutus iseenda ees. See aitab meil avastada, mis tunne on eneseväärikus, ning edendab meie vaimset arengut. Põhirõhk võetakse ära alkohooliku pealt ja pannakse sinna, kus on selle õige koht – meie endi peale. Seega, kui me oma lugu räägime, siis ei ole see mitte alkohooliku lugu, vaid meie enese tervenemise lugu.

Me osaleme koos perega ka ühes teises tervenemisprogrammis. Kas tollest programmist omandatud teadmised ei kuluks ära ka meie sõpruskonnas?

Vastavalt meie Traditsioonidele ei toeta Al-Anon ühtegi asjasse puutumatut üritust ega võta seisukohta mingites välistes küsimustes. Me keskendume iseendale ja oma programmi tööriistadele. Väliste mõjude sissetoomine kallutab meid kõrvale meie esmasest vaimsest sihist. Kui me kõneleme koosolekutel oma teraapiast, palve- või meditatsioonirühmadest ja usulistest veendumustest, siis nõrgendab see Al-Anoni sõnumit ning võib jätta teised ilma sellest ainulaadsest abist, mida Al-Anonil on pakkuda. Samuti väldime erialakeele kasutamist. Terminid, mida kasutatakse mingites kindlates teraapiates või teistes programmides, ei sobi Al-Anoni/Alateeni koosolekutele.

Miks ei soovita Al-Anon/Alateen oma koosolekutel erialast terminoloogiat kasutada?

Nagu on märgitud „Al-Anoni/Alateeni teenimise käsiraamatus” Al-Anoni programmi nõrgendamise kohta: „Me saame kindlamini Al-Anoni programmile keskenduda, kui väldime erialaste terminite ja siltide kasutamist, kuna need võivad rühmaliikmeid segadusse ajada, viidates rühma seotusele teatavate isikute või teraapiatega.” Meie tervenemine sõltub sellest, et me keskendume iseendale kui Al-Anoni/Alateeni liikmele, mitte alkohoolikule.

Ma olen Al-Anoni/Alateeni liige ja ühtlasi kaine alkohoolik. Kui palju ma tohin rääkida Al-Anoni/Alateeni koosolekutel oma isiklikest kogemustest seoses alkoholiga?

Mõned meie pererühma liikmetest on leidnud, et ka nemad ise kannatavad alkoholismihaiguse käes. Ent üksikasjalik kirjeldus oma võitlusest alkoholismiga ja tervenemisest kuulub AAsse. Al-Anon ei ole kainuse leidmise, säilitamise ega edendamise programm. See programm on mõeldud inimestele, kes tahavad terveneda teise inimese joomise mõjudest. Me samastame ennast selle ühisjoonega ning meie tervenemise juurde kuulub ka toe leidmine rühma tugevusest.

Ma olen ühe teise anonüümse programmi liige. Hiljuti paluti mul sellest Al-Anoni/Alateeni koosolekutel mitte rääkida. Miks?

Meie koosolekutel ei arutleta ühegi teise programmi ega sõpruskonna üle. Kui me räägime oma kogemustest kaineks või narkovabaks saamisel või sellest, kuidas me lõpetasime liigsöömise või hasartmängude mängimise, siis eemaldume sellega Al-Anoni sihtmärgist. Al-Anonis keskendume oma ühisele kogemusele – kuidas teise inimese alkoholism on mõjutanud meie elu – ning sellele, kuidas sel ühisel kogemusel põhinev vastastikuse abi andmine ja saamine aitab meil terveneda. Need, kes on teiste anonüümsete programmide liikmed, ei maini seda avalikult koosolekutel ning keskenduvad pigem Al-Anoni abile alkoholismi perehaiguse vastu.

Mina kui psühhoterapeut ja Al-Anoni liige tunnen, et minu ametialased kogemused võiksid rühma arutelusid rikastada. Miks mul ei soovitata koosolekutel oma teadmisi jagada?

Abistavate elukutsete esindajad võivad olla teiste valu vastu eriliselt tundlikud. Me võime tajuda Al-Anoni rühmakaaslaste valu ja meil võib tekkida soov oma erialaseid teadmisi jagada, et neid aidata. Ent Al-Anonis saame me kokku ja jagame oma kogemusi kui võrdsed – mitte keegi meist i ole ekspert. Meie edu peitub selles, et meie lähenemine on mitteprofessionaalne ning me hoiame kinni anonüümsuse põhimõttest. Meil kõigil on koosolekutel midagi anda ja midagi võtta, sõltumata meie hariduslikust, sotsiaalsest või ametialasest taustast.

Kas keegi võib väljaspoolt Al-Anoni/Alateeni koosolekule kõnelema tulla?

Meie isiklik areng Al-Anonis põhineb suurelt osalt neil mõtetel ja kogemustel, mida jagavad teised Al-Anoni/Alateeni liikmed. Kuid mõnikord kutsutakse Al-Anoni/Alateeni koosolekutele kõnelema ka abistavate elukutsete esindajaid – näiteks arste, sotsiaaltöötajaid, juriste, vaimulikke –, oleme siiski leidnud, et nad võivad kallutada meie tähelepanu omaenda tervenemiselt alkohooliku tervenemisele. Tuleks tagada, et too väliskõneleja, keda Al-Anoni koosolekule rääkima kutsutakse, on alkoholismi alal tõesti kogenud ja tunneb Al-Anoni programmi. Samuti on abi sellest, kui väliskõnelejale pakutakse mingit kindlat teemat. Me hoidume hoolega kutsumast neid, kes reklaamivad mõnda teraapiat, terapeuti, ravikeskust, tervenemismoodust või hooldusasutust. Al-Anoni või Alateeni liikmed ise on suurepärane valik, keda kutsuda kõnelema erilistel puhkudel, näiteks aastapäevadel, sest nende isikliku tervenemise lugu Al-Anoni programmis võib anda jõudu ja lootust ka teistele, kes neid kuulavad.

Aga väline kirjandus alkoholismi ja selle mõjude kohta?

Al-Anoni ja Alateeni koosolekutel soovitatakse kasutada Al-Anoni Konverentsil Kinnitatud Kirjandust ja ajakirja The Forum. Oleme leidnud, et uustulnukale on see kirjandus – koos teiste sõpruskonna liikmete jagatud kogemustega – parim tööriist, mille abil üles ehitada positiivset, vaimset arusaamist alkoholismihaigusest. Al-Anoni ja Alateeni kirjandus on heaks kiidetud meie Konverentsi poolt, sest see peegeldab meie programm nii, nagu see on, nii põhimõttes kui praktikas. Isiklikud kogemused, mida jagatakse ajakirjas The Forum, aitavad meil mõista, kuidas teistel on õnnestunud seda programmi oma elus rakendada. Sedamööda, kuidas me Al-Anonis areneme, ei aja väline kirjandus meid enam nii palju segadusse ega löö rivist välja, ning liikmetel soovitataksegi lugeda selle teema kohta kõike, mida nad iganes lugeda tahavad. Ent koosoleku aeg on liiga kallis, et kulutada seda Al-Anoniväliste raamatute, helisalvestuste, filmide, voldikute või tervenemisstrateegiate arutamiseks, ükskõik, kui palju need ka meile kasu ei tooks.

Mida saavad Al-Anoni/Alateeni liikmed teha, kui programmi nende arvates väliste teemadega nõrgendatakse või nad leiavad, et jututeema ei ole Al-Anoni/Alateeni koosolekule sobilik?

Tavaliselt saame jututeema leebelt Al-Anonile tagasi suunata, kui see peaks koosoleku ajal mujale kalduma. Kuid mõnikord on kohasem rääkida rühmakaaslastega nelja silma all või arutada asja rühma arutelukoosolekul. Mõnes rühmas loetakse pärast soovitatud tervitust ette ka palve, et rühmaliikmed keskenduksid ainult Al-Anoni tervenemisprogrammile.

Kokkuvõtteks

Need juhised, kuidas ja mida koosolekul kõnelda, põhinevad Kaheteistkümnel Traditsioonil. Traditsioonid aitavad meil vältida karisid, mis ohustavad rühma ühtsust, ning tuletavad meile meelde, et meil tuleb keskenduda sõpruskonna ühisele eesmärgile. Koos „Al-Anoni/Alateeni teenimise käsiraamatuga” pakuvad Traditsioonid vastuseid paljudele rühmaga seotud küsimustele. Tähtis on meeles pidada, et ükski neist tööriistadest ei ole seaduseraamat. Al-Anonis ei ole olemas ühtegi käsku ega kohustust ning Traditsioonide järgimiseks on tarvis vaid „kuuletumist ilma sunduseta.” Kui rühm Traditsioone ei järgi, siis võivad selle tulemuseks olla konfliktid või vead ning rühmaliikmed võivad tahtmatult ilma jääda abist, mida nii paljud teised on Al-Anonist saanud.

Al-Anon on mõeldud meie enese tervenemiseks alkoholismihaiguse mõjudest. Me tuleme Al-Anoni/Alateeni koosolekutele otsima hoolimist, mõistmist ja lootust. Programm aitab meil enesesse vaadata ja võtta endale vastutuse iseenda eest, parandada oma ellusuhtumist ning anda oma elu Kõrgema Jõu kätte. Me ei saa Al-Anoni programmi kusagilt mujalt kui ainult siit, ja kui me tuleme oma koosolekule, siis tahame siin kuulda ainult Al-Anoni programmi. Kui siin käib jutt Al-Anonist, siis teeb see rühma harmoonilisemaks ning aitab hoida meie programmi positiivse, terve ja vastupidavana.

 

 

Advertisements